Diagnose
Fødsel og barsel
Fødselen er slutten på mange månader med venting, lengsel og spenning. Endeleg skal de få møte barnet. Fødselen krev stor innsats frå både mor og barn, og er fysisk og psykisk krevjande for dei begge. Like fullt er kvinnekroppen skapt for å gjennomføre ein fødsel, og derfor skjer dei aller fleste fødslane heilt normalt.Samspel og samarbeid mellom den fødande, barnet og fødselshjelparen er avgjerande for at fødselen skal gå normalt, og for at mor skal sitje igjen med ei positiv oppleving.
Det er ikkje mogleg å vite på førehand korleis fødselen vil opplevast av den fødande, noko som kan gjere tida fram mot fødselen både spennande og litt skremmande for enkelte. Ikkje alle fødande opplever fødselen slik dei hadde venta. Nokon kan få ei dårlegare oppleving enn forventa, medan andre opplever det motsette.
Snakk om fødselen med jordmor eller lege der du går til svangerskapskontroll. Dei vil gi deg informasjon og kan svare på dei spørsmåla og tankane du har om fødselen.
Tilvising og vurdering
Du treng ikkje tilvising for å ta kontakt med fødeklinikken / sjukehuset der du skal føde.
Når du meiner at fødselen er i gang, ringer du fødeavdelinga. Du får snakke med jordmor som vil gi deg råd og rettleiing. Det er viktig for avdelinga å vite at du er på veg, slik at dei kan planlegge og førebu mottaket av deg og din følgjeperson.
Guorahallan/čielggadeapmi
Don sáhtát ráhkkanit riegádahttimii ja dakko bokte váikkuhit ahte riegádahttin šaddá buorre vásáhussan. Hága dieđuid ja máhtu dasa mii dáhpáhuvvá riegádahttima vuolde: mii dáhpáhuvvá rupmašiin ja mii dáhpáhuvvá ogiin/mánáin?
Mearkkat mat muitalit ahte riegádahttin lea álgán
Eanaš riegádahttimat álget fáhkka gaskal 37. ja 42. Vahkus. Dábálaččat álgá riegádahttin go mánágoahti geassá čoahkkái ja ávttát álget. Sáhttet maid eará mearkkat ahte riegádahttin lea boađe boađi.
Riegádahttima bidjat johtui
Vuolggasadji buot riegádahttinveahkehemiin lea ovddidahttet lunddolaš riegádahttima. Go riegádahttin álgá fáhkka 37. ja 42. vahku dearvvaš eatnis dábálaš áhpehisdilis, lea dat buot buoremus sihke eadnái ja mánnái. Muhto nu ii leat buohkaide. Sáhttet leat oasit eatnis, mánás dahje goappašagain ahte lea buoremus johtui bidjat riegádahttima.
Johtui bidjat riegádahttima (induksjon) dahkko álot vuđolaš árvvoštallama bokte, ja dušše jus dat gávnnahuvvo buoremus dikšun sihke eadnái ja/dahje mánnái.
Oktavuohta buohcceviesu riegádahttinossodagain
Huma/hála doaktáriin/sealgeetniin/jorttamorain áhpehisvuođabearráigeahčuin gii, gos já movt don galggat váldit oktavuođa go riegádahttin álgá. Don galggat álot čuojahit riegádahttinossodahkii ja dieđihit ahte riegádahttin lea álgán.
Dikšu
Mii dáhpáhuvvá riegádahttima vuolde?
Riegádahttima álgu, riegádahttima vuolde ja movt nissonat vásihit riegádahttima lea olbmos olbmui. Seamma nissonolmmoš sáhttá vásihit ovdamearka dihte vuosttaš ja nuppi riegádahttima áibbas guovtti ládje. Go riegádahttin lea boahtán johtui de rievdá mánágoahtečotta riegádahttin ávttaid geažil. Dat sirdása vuoi mánná beassá riegádahttingeainnu čađa.
Riegádahttingeainnu oasit leat:
- Čoarvedávttit – dat dákteoassi riegádahttingeainnus
- Deahkit čoarvedávttiin
- cinni – dat dipma oassi riegádahttingeainnus
Čoarvedávttit leat dego ráhtte(trakt), ja sturrodat lea iešguđet lágan iešguđet osiin. Dat daguhit ahte mánná ferte jorrat duohkot deike riegádahtedettiin vuoi heiveha iežas riegádahttingeainnu čađa.
Máná bearráigeahčču riegádahttima vuolde
Dan deaŧaleamos dieđu movt mánás lea riegádahttima vuolde oažžu sealgeeadni/jorttamora go guldala máná váibmocoahkkima. Dat lea ágga manin sealgeeadni/jorttamora čađat guldala ja lohká máná váibmocoahkkinčaskasdaguid riegádahttima vuolde.
Riegádahttin bákčasat
Riegádahttin bákčasat bohtet das go mánágoahti mii lea stuora deahkki, geassáda čoahkkái. Dat daguha deattu dehkiide, suonaide ja nearvvaide. Bákčasat rievddadit fámus, man guhka bistet ja sajádaga rupmašis riegádahttima vuolde. Álggus lea moadde minuhta ávttaid gaska, muhto loahpa geahčen bohtet dávjjit ja leat bákčaseappot. Dábálaččat lea gaska bákčasiid haga, de sáhtát bosihit ja ráhkkanit nuppi áktii.
Go mánná manná riegádahttin geainnu čađa, de deaddásit “vev`at” ja nearvvat. Loahpageahčen riegádahttima máná deaddu dagaha deattu cinnis bahtačoali guvlui mii dagaha ahte dovddat garra dárbbu rahčat.
Riegádahttinbákčasat vásihuvvot iešguđet ládje nissonolbmos nissonolbmui. Juohke nissonolmmoš boahtá riegádeapmái iežas guottuiguin, ovddit vásáhusaiguin, ja kultuvrra duogážiin – mii sáhttá váikkuhit movt riegádahttin ja riegádahttin bákčasat vásihuvvot.
Fálaldat bávččasláivudeapmái sáhttá rievddadit, ja eai buot riegádahttinossodagat sáhte fállat buotlágan bávččasláivudemiid. Dás vulobealde gávnnat dieđuid iešguđetlágan bávččasláivudan fálaldagaid. Jeara sealgeeatnis/jorttamoras dahje doaktáris go leat áhpehisvuođadárkkisteamis makkár fálaldagat leat dan ossodagas gosa don galggat.
Loga eambbo daid iešguđetlágán bávččasláivudeddjiid birra.
(Samvalgsverktøy fra helsenorge.no)
Dálkkáskeahtes bávččasláivudeapmi riegádahttima vuolde
Rupmašis lea iežas dálkkodan vuohki. Go dus lea bávččas álgá rumaš ieš ráhkadit iešguđetlágan bávččasláivuthan ávdnasiid mat sulastit morfiinna, daid gohčodit endorfiidnan. Dađistaga go ávttat šaddat bákčaseappot ja dávjjit bohtet, de maid lassánit rupmašis endorfiinnat. Lassin endorfiinna láivudemiin sáhttet vel eará dálkkaskeahtes láivudeamit buorren ávkin.
Dálkkas bávččasláivudeapmi riegádahttima vuolde
Muhttimiin leat nu garra bákčasat ahte sii dárbbašit ja háliidit dálkasiid bákčasiid vuostá. Sáhttá maid leat dálkkaslaš sivva man dihte berre oažžut bávččasláivudeami:
- Riegádahttijeaddji geas riegádahttinmirkkohus
- Dávda eatnis dahje jus lea váruhus ahte ferte mánná váldot olggos čuohpahus bokte, doaŋggaiguin dahje vakuumain
Dálkkaslaš bávččasláivudeapmi ja makkár láivudan vuogi vállje, galgá álot dahkkot dan bokte movt lea dilli riegádahttijeaddjis ja mánás, ja man guhkas lea riegádahttin ollen ja makkár vuohki lea olámuttos.
Riegádahttin vakuumain, doaŋggain dahje keaisárčuohpahusain
Sáhttá čuožžilit dilli riegádahttima vuojehandásis mii daguha ahte doavttir ferte veahkehit máná oažžut olggos vakuumain, riegádahttindoaŋggain dahje keaisárčuohpahusain.
Muhtomin ii meinnestuva riegádahttit vakuumain iige doaŋggain. De ferte keaisárčuohpahusa váldit.
Riegádahttinárppat
Dat čađat bargo eastadit/hehttet ja unnidit riegádahttinárppaid. Lea deaŧalaš movt árppaid gáhtten lea gaskal mánnáoažžungeainno geažis ja bahtačalmmis go mánná riegáda. Duođalaš árpa (nu daddjon sphinkterrupturer gráda 3 ja 4) lea árpa mas oassi, dahje visot gokčandeahkki lea billahuvvan.
Mánná lea riegádan – vuosaid áigi
Mánná lea riegádan, muhto riegádahttin ii leat vel jur áibbas nohkan. Vuossa ja váhpi galgá maid riegádit. Dábálaččat dáhpáhuvvá dat dakka maŋŋelaš dahje diimmu sisa. Vuossa ja váhpi beassá mánágoađis ja gahččá mánnáoažžungeidnui. Go vuossa gahččá dovdat don veaháš ávtta ja veháš boahtá varra. Go vuossa lea beassan mánágoađis ražat don dan olggos seamma ládje go dalle go riegádahttet máná. Dat sáhttá leat unohas muhto ii leat bávččas.
Dakko gokko vuossa lei gitta šaddá veaháš hávvi ja don oaččut mánodávdda sullasaš vardima. Maŋŋel riegádahttima iskka sealgeeadni/jorttamora leat go árppat šaddan riegádahttingeidnui. Jus leat árppat maid ferte goarrut oaččut don jámiheame dakko gokko galgá goarrut. Árpu mii geavahuvvo/adno goarrumii beassá iešalddis ja dat ii galgga eret váldot.
Dalán go mánná lea riegádan, oaččut don máná iežat lusa. Maŋŋel riegádahttima ohcagoahtá dalán mánná čičči. Lea deaŧalaš ahte don, máná áhčči/mielčuovvut ja mánná oažžubehtet ráfis ovttastallat. De dárbbašehpet bosihit maŋŋel dan riegádahttima ja dan stuora dáhpáhusa. Mánná dárbbaša ráfi gávnnat čičči ja su vuosttaš borramuša, ja dárbbaša buot din ávvira/beroštumi. Dat lea deaŧalaš áigi mii ii galggašii muosehuvvot. Eai galgga dárbbuhis doaimmat, riedja ja muosehuhtten dáhpáhuvvat, dat guoská telefovnna geavaheapmái, guossit ja dárbbuhis doaimmat riegádahttinlanjas.
Maŋŋel riegádahttima
Man guhka don leat seaŋganisuossodagas maŋŋel riegádahttima vuolgá olbmos olbmui, ja heivehuvvo juohke olbmo dárbbu mielde. Jus dus lei keaisárčuohpahus leat don seaŋganisuossodagas 3-4 beaivvi.
Sealgeeadni/jorttamora iskka máná dalán go mánná lea riegádan. Daid álgo beivviid iskka mánáiddoavttir máná. Lea vuogas jus nubbe váhnen lea mielde iskama vuolde.
Loga eambbo máná dearvvašvuođaiskosiid birra dás helsenorge.no
Dasa lassin váldit mii eará iskosiid buot njuorat mánáin:
Lea maid dábálaš iskkat gulsott dávdda ja spirraliid (hofteleddsdysplasi) jus váruhit daid dávddaid.
Mánádoavttiriskosiid vuolde sáhtát jearrat gažaldagaid ja váldit bajás jus lea juoga mii du mielas lea deaŧalaš maid mánáiddoavttir ferte diehtit. Ovdal go vuolggat ruoktot oaččut dieđu gos ja geainna sáhtát váldi oktavuođa jus dárbašat bagadallama, rávvagiid dahje veahki maŋŋel go leat ruoktot boahtán
Ulbmil seaŋganisufuolahemiin lea buoremus lági mielde láhčit dan ovttaskas nissonolbmo, máná ja joavkku/bearraša dárbbuid mielde, návccaid ja dilálašvuođa ektui.
Čuovvoleapmi
Seaŋganisuáigi
Seaŋganisuáigi lea áigi dasttá maŋŋel riegádahttima dassážii go rumaš fas boahtá dan dássái go lei ovdal ja njamaheapmi lea sajáiduvvon (guđat vahkus gávccát vahkkui). Nissonolbmot geat njamahit geavahit guhtta vahkku dassážii go njamaheapmi lea bures boahtán johtui.
Seaŋganisuáiggis leat rievdadusat ja ođđa dábit guovddážis. Ja lea gelddolaš ja fiinna áigi, muhto sáhttá leat gáibideaddji ja hástaleaddji. Leat stuora rievdadusat rupmašis ja eallindilis maŋŋel riegádahttima. Rumašlaš rievdadusaide leat eatnašat ráhkkanan. Muhto maŋŋel riegádahttima sáhttet máŋggas maid vásihit miellarievdadusaid, váibasiid ja dovdu ahte ii hálddaš seamma bures dan ođđa dilálašvuođa. Hárjánit váhnendillái váldá dábálaččat áiggi.
Haukeland universitetssjukehus
Haukeland universitetssjukehus
Haukeland universitetssjukehus
Haukeland universitetssjukehus
Árra ruoktu-vuolgin
Jus don vuolggat árrat ruoktot buohcceviesus, 0-2 beaivvi maŋŋel riegádahttima lea deaŧalaš leat áicil daidda dilálašvuođaide mat sáhttet mánnái čuožžilit.
Jus okta dain dilálašvuođain čuožžila daid álgo beivviid go boađat ruoktot buohcceviesus válddát don oktavuođa seaŋganisuossodagain. Jus maŋŋel dáhpáhuvvá váldde oktavuođa dearvvašvuođaguovddážiin, fástadoaktáriin dahje doavttirvávttain.
Buorit rávvagat easka mánná oažžun nissoniidda
Vai riegádahttináigi šaddá buorre áigi dutnje gii leat riegádahttán ja bearrašii, de lea dehálaš ahte easka mánná oažžun nisu, atná buori várrugasvuođa alddis. Dat ahte láhčit dilálašvuođaid ja addit aiddo šaddan eadnái áiggi ja vejolašvuođa iežas fuolahit, vuoiŋŋastit, muosáhit ja ložžet beaivválaš bargguid lea buorre sajušteapmi bearrašii.
Njuoratmáná dikšun ja lávgun
Basa máná loika čáziin mii lea sullii 37 gráda. Don sáhtát bassat litna livskkuin dahje dušše gieđaiguin. Ii leat dárbu lávgut máná juohke beaivvi, buorre lea maid dušše bures bassat goruda beaivválaččat. Nieidamáná vulobeale galggat bassat álggos ovddabealde dasto máŋgosgovlui. Basa cinnebaksamiid siskkobealde dušše dalle go leat baika naga. Bártnemánáin ii leat dárbu ovdaasi gaikut ruovttoluotta ráinnasin doalahan dihte.
Njuoratmánná oaivečohkas juolgevuđđui
Buohcceviesus leat mánáiddivššodeaddjit, sealgeeatnit/jorttamorat dahje doaktárat geat sáhttet veahkehit du. Maŋŋel go leat ruoktot ollen de lea dearvvašvuođabuohccedivššár, suohkansealgeeadni/suohkanjorttamora ja fástadoavttir geat bearráigehččet máná ja du gii leat riegádahtten.
Kontakt
Førde sentralsjukehus
Kvinneklinikken
Oppmøtestad
Føde- og barselavdeling
All kontakt på dagtid til sekretær i ekspedisjon i 5. etasje, anten direkte ved oppmøte i luke eller ved telefonkontakt 578 39 233. Kontakt etter klokka 15.00 til tlf: 578 39 233/578 39 132, då går telefon direkte inn på felles vaktrom for gynekologi, føde og barsel. Ved oppmøte i avdelinga etter klokka 15.00, ta direkte kontakt med personell på vaktrom i 5. etasje (gå inn dør til fødeavdeling, første dør til høgre).
Gynekologisk sengepost
All kontakt på dagtid til sekretær i ekspedisjon i 5. etasje, anten ved direkte oppmøte i luke eller ved telefonkontakt 578 39 233. Kontakt etter klokka15.00 til tlf: 578 39 233/578 39 132, då går telefon direkte inn på felles vaktrom for gynekologi, føde og barsel. Dersom du som pasient har fått time til konsultasjon føl du instruksen på innkallinga i høve oppmøtestad.
Føde poliklinikk
All kontakt via telefon i høve ultralyd. Du kan du ringe på dagtid måndag til fredag frå klokka 08.00 til klokka 15.00, på tlf: 578 39 233. Har du time på fødepoliklinikk kontaktar du ekspedisjonen i 6. etasje (innerst i gangen på gynekologisk poliklinikk).
Gynekologisk poliklinikk
All kontakt på dagtid til sekretær i ekspedisjon i 6. etasje frå mandag - fredag frå kl.08.00 - 15.00 (innerst i gangen på gynekologisk poliklinikk). Telefon: 57839239/ 57839241
Amme poliklinikk - fredagar
Har du ønskje om time på ammepoliklinikk, ring sekretær på dagtid måndag til fredag klokka 08.00 - 15.00, telefon: 578 39 233. Tilvising er ikkje naudsynt. Oppmøtestad til ammepoliklinikk er på venterom i 6. etasje.
Samtalepoliklinikk
Har du behov for fødselssamtale er det naudsynt med tilvising frå jordmor eller fastlege. Her treff du faste jordmødre som i tillegg til samtalepoliklinikken, jobber ved føde/barsel avdelinga. Oppmøtestad er i 6. etasje. Du må gjerne ha med partner under samtalen.
Førde sentralsjukehus
Svanehaugvegen 2
6812 Førde